Investor Toomas: koban pimeduses ja loodan parimat

Ettevõtte kohtuvaidlused riigi ja konkurentsiametiga ajavad investoreid ärevile ning on ka mõistetav, et oma raha tuleviku pärast tuntakse ebapiisava informatsiooni tingimustes muret. Nii lootsin ka mina, et aktsionäride koosolek annab mitmele küsimusele vastused ning pärast seda saan ehk kergemalt hingata. Kogunesid ju sinna oma rahaga Tallinna Vee edusse panustanud omanikud, kellel oleks justkui moraalne õigus juhtkonnalt selle tegevuse kohta aru pärida.

Kahjuks pidin pettuma

Kõige põletavamate murede ehk pooleliolevate kohtuvaidluste kohta aga ühtegi ammendavat vastust ei antud. Üks murelik väikeinvestor tundis huvi, mida negatiivsed otsused nii ringkonna- kui rahvusvahelisest arbitraažikohtust Tallinna Vee jaoks tähendaksid ning kuidas selliseid riske maandatakse. Küsimusele ei lubanud koosolekut juhatanud vandeadvokaat Raino Paron aga juhtkonnal vastata. „Tegemist on spekulatiivse küsimusega ning kuna saalis viibib ka ajakirjanikke, siis võib iga vastus hakata üks hetk oma elu elama,“ põhjendas ta oma otsust.

Paroni sõnul ei saa ettevõtte juhtkond kõikidele küsimustele vastata, sest see paneks aktsionärid ebavõrdsesse olukorda. Igale spekulatiivsele küsimusele antud vastus võib aktsia hinda mõjutada ning nii tekiks ettevõttel probleeme ka finantsinspektsiooniga.

Juhtkonna napisõnalisus pahandas aga kokku tulnud aktsionäre, kellest üks tegi ettepaneku, et aktsiaga kauplemine Tallinna börsil tuleks seni lõpetada, kuni selge ja läbipaistev informatsioon omanikeni jõuab. „Me oleme omanikud, kes tahavad küsida oma raha saatuse kohta,“ pahandas ta.

Kust läheb piir?

Aktsionäride hulgast juhiti tähelepanu, et küsimus negatiivse kohtulahendi ning riskide maandamise kohta polnud spekulatiivne. Juhtkonnal ei palutud ennustada, kuidas kohtud otsustavad, vaid sooviti teada, milline on ettevõtte tegevusplaan eri stsenaariumide korral.

Seepeale anti investoritele nii palju teavet, et Tallinna Vee finantsdirektor teeb kohtulahendi saabudes kõik, et raha võimalikult hästi juhtida. Üle korrati ka fakt, et Eestis toimuv kohtumenetlus keskendub konkurentsiameti poolt tehtud ettekirjutuse vaidlustamisele, rahvusvahelisest arbitraažist nõutakse aga Eesti riigilt kahjutasu – tegemist on erinevate kaasustega, mis teineteist ei mõjuta.

Selline teabe pärast kaklemine paneb mind kui investorit küsima: kui suur on tõlgendamisruum küsimuste sisu ja nende vastamiskõlbulikkuse puhul? On see tõesti lõpuks juhtkonna suva ja ma peangi igat enda jaoks olulist infokildu higimull otsa ees taga ajama?